Antonio kadunud poja lugu
14.08.10220

Ühel palaval suveööl ei tulnud Antonio Banderasel sõba silmale. Ei tulnud ka kõhu peale ega linade vahele. Alles pärast pikka otsingut avastanud Antonio, et sõba oli hoopis voodi kõrvale seinale tulnud. Kogu see sahmerdamine ajanud tal une pealt ära ja nii läinudki mehike õue värsket õhku hingama. Pimedas kohanud ta kaunist neidist, kelle endale viivitamatult naiseks kosinud, et saaks kohe abielumehe kohustusi täitma hakata. Pärast tormilist armuööd aga paljastanud koidukiired kohutava tõe – see naine polnudki päris naine – käte asemel kasvanud tal lohmakad loivad, siredate säärte asemel laiutanud puusadealuses vööndis kohtlane saba ning punaste põskede asemel haaranud silmadealuse territooriumi enda valdusse hunnitu vurrupuhmas. Suur olnud Antonio meelehärm, kuid tegu oli tehtud – abielu sõlmit ning eluseemegi olevuse üsasse istutet. Tulnud mehepojal paratamatusega leppida. Pärast kolme üllatavalt harmoonilist kooselupäeva poegitudki siia ilma kena poisslaps, kelle laudaukse laiune alalõug ning mehised jäsemed olnud kui isa suust kukkunud. Kui külarahvas noorpaari tite puhul õnnitlema tulnud, ehmunud värske ema suure rahvamassi peale ära ning loivanud hirmunult merre. Ei ole toda imelooma sellest ajast saadik sealkandis enam nähtud. Noor lõuatäisik isa olnud sellest nii ähmi täis läinud, et ei osanudki lapsega muud peale hakata kui RAM-i poistekoori paigaldada. Seal siis sirgunud poiss 19 pikka aastat, kuni teda ootamatult häälemurre tabanud. Kõigil olnud sellepärast meel morn, üritatud isegi vägeva vikati abil noormehe munandeid ülejäänud ihust eemaldada, et ehk siis tuleb malbe peenike lauluhääl tagasi, aga ei hakanud teras tema paksu naha peale. Polnudki muud võimalust kui tüüp poistekoorist minema kupatada. Olnud küll nooruk hirmsaste täkku täis ja märatsenud hullupööra, kuid koori uksed jäänud tema jaoks suletuks. Isegi traktaadid sellest, kui kõva jooma- ja naistemees ta noorpõlves olevat olnud, ei suutnud jäiseid ukselukkusid sulatada. Ei jäänudki mehehakatisel muud üle, kui hakata oma üüratuid kämblaid raha eest eksponeerima. Et näitusele vurtsu lisada, löönud ta taustaks veel trummi ja kaubelnud särkidega. Käive olnud tohutu.